Üdvözöljük Magyarországon! – Tere tulemast Ungarisse!

Kõik algas lootustandvalt.

Pole ammu Tšehhi õhuga lennanud ja ma olin unustanud, kui palju silmarõõmu võivad tšehhi poisid pakkuda. Seal ma siis istusin ja muigasin enne starti. Magus naeratus mu huulilt kadus aga peatselt, kui ma kohtusin oma seljataguse ameeriklasega või siis õigemini tema müksatustega, mis masseerisid mind vahelduva eduga nii kaks tundi, kuni Prahani. Leiva luusse laskmisest peale singivõileiba polnud juttugi. Vahemärkus: ma olen ikka üks suur unekott reisimisel punktist A punkti B, kas siis õhus, maa peal või lainetel. Mina juba oskan. Suudan isegi seiklusrikkad unenäod ära vaadata.

Prahast läks lend edasi (sügav kummardus, et nüüdsest või siis kohe-kohe on võimalik muretseda endale otselendlend Tallinn-Budapest-Tallinn). Oli see vast masin! Millised propellerid! Ja otseloomulikult pandi Kirss istuma akna alla ühe propelleri kõrvale. Väikelennuk, propeller, nohu – milline oivaline kooslus! Mõtlesin, et küsin langevarju ja hüppan kohta valimata. Aga siis jagati Tuci küpsiseid ja kuidas ma siis selle peale ütlen, et aitäh, mulle aitab. Parim on aga see, et ma suutsin siiki tukkuma jääda ja niimoodi üles võpatada, et oleks peaaegu oma kõrval istuvale härrale molli andnud. Tundus justkui, et mu armsas kodus on liiga palju inimesi :D

Vaevalt veerand tundi Budapestis olles kuulsin ma tuttavaid lauseid: ah te olete ungarlane? ei ole? aga räägite ungari keelt? jne. Ma olin koju jõudnud.

Budapestis on nüüd uus bussiliin Weekendbus (http://www.weekendbus.hu/), mis viib sind 5 euri või siis 1400 forinti eest otse lennujaamast kesklinna (kui tahad, saab ka ikka tagasi). Polegi vaja mitu korda ümber istuda!

Keiu ootas mind Keletis oma kevadises kampsunis bussipeatuse pingil mõnusalt kügeledes. Oli ilus vaatepilt. Lippasime Keiu juurde, kohmitsesime pisut (sellel päeval olin ma selles väga osav) ja juba ma sõitsingi ühistranspordis jänest! Varsti nautisime aga serbia õltsi ja liha, siis salabaari imelisi võlusid (selline baar, et helistad kella, lastakse sisse ja kõik on sõbrad), Vittula tantsupõrandat ja kodutee gyrosit (eesti keeles lihtsalt kebab). Kodutee oli huvitav. Nagu ikka tuleb ju korralik kõhutäis naeru maha pidada (milline oivaline lause :D ).

Hommikul kell 10 oli Keiu kiisul Lulul nummitamisseanss saada. Kirss sirutas käe välja ja lootis, et ehk teeb kass endale ise pai.

P.S Ära suitseta Ungaris bussi- ega muudes sellistes peatustes. Trahv 50 000 Ft.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.